Elections under the shadow of the constitutional crisis

Lätis valitakse presidenti veniva võimukriisi varjus
29. mai 2007


Neljapäeval koguneb Läti parlament valima järglast Ida-Euroopa esimesele naispresidendile Vaira Vike-Freibergale, kelle teine ametiaeg lõpeb 7. juulil.
Sarnaselt Eestiga on Läti parlamentaarne vabariik, kus rahva valitud sada seimisaadikut otsustavad, kes erakondade esitatud kandidaatidest riigipeaks saab.
Erinevalt Eestist pole aga Lätis valimiskogu, nii et parlamendist välja valimised ei lähe. Kandidaat osutub valituks, kui ta kogub enamuse ehk 51 häält.
Võimul olev koalitsioon koosneb Rahvaerakonnast, kristlikust Esimese Partei ja Läti Tee blokist, Roheliste ja Põllumeeste Liidust ning Isamaast, kellel on kokku 57 häält. Kuigi näib, et presidendi valimisega ei peaks probleeme tekkima, ei luba vinduv võimukriis ja valitsusliidu lahkhelid ennustada ühegi kandidaadi selget võitu esimeses voorus.

Parlament sattus tööhoogu

Kriis sai alguse mullu septembris, kui Läti prokuratuur esitas Ventspilsi linnapeale Aivars Lembergsile süüdistuse võimu kuritarvitamises ja rahapesus. Vastuolude süvenedes pani president Vaira Vike-Freiberga 10. märtsil veto julgeolekuseadusele, millega valitsus oleks tema arvates omandanud liialt suure võimu, ja selle üle tuleb juulis referendum.
Pärast vetot tegutses parlament kärmelt ja saavutas järgmise kuu jooksul sellise “tootlikkuse”, mida pole nähtud varasema 15 aasta jooksul. Rahvaesindajad pöördusid tagasi julgeolekuseaduse algvariandi juurde, tühistasid põhiseaduse kurikuulsa 81. artikli (mis võimaldas valitsusel julgeolekuseaduse läbi suruda ilma parlamendita) ja valisid esimese õiguskantslerina ametisse Romans Apsitise.
Endine konstitutsioonikohtu liige Aivars Endzinš arvab, et seimi niivõrd kiire meelemuutus oli seotud parlamendiliikmete kartusega oma koha pärast.
Alates 14. märtsist, mil Ventspilsi linnapea vangistati, on Lätis liikvel jutud nn Lembergsi stipendiaatidest. Ehk siis räägitakse nende poliitikute nimekirjast, keda rahastas Ventspilsi linnapea grupeering.
Kriminaaluurimise all olev Lembergs oli oktoobris toimunud parlamendivalimistel Roheliste ja Põllumeeste Liidu (RPL) peaministrikandidaat. RPL sai sajaliikmelises seimis 18 kohta ja koalitsioonileppega eraldati neile nelja ministri ja parlamendi esimehe kohad.
17. mail võttis seim vastu inflatsiooniga võitlemise programmi ja ratifitseeris Läti-Vene piirilepingu. Piirileppe vastu on enne konstitutsioonikohtu otsust teravalt välja astunud opositsioonierakond Uus Aeg. Inflatsioonivastast tegevuskava ei ole jõuetuks nimetanud mitte ainult vastasrind, vaid ka majanduseksperdid.
Ülekuumenenud majandus ja korruptsioonisüüdistused pingestavad Läti poliitikat enne 7. juulil toimuvat referendumit, milles poliitikaeksperdid näevad ühtlasi umbusaldusavaldust valitseva eliidi vastu.

Rohelised ja põllumehed tule all

•• Valitsusliidu tugevust vähendab asjaolu, et Aivars Lembergsiga seostatud RPL-i ministrid ja seimi esimees on tule all.
•• Põllumehed on nõudnud põllumajandusminister Martin‰ Roze ametist lahkumist EL-i nõuete kohta valetamise tõttu. Pärast Läti kõigi aegade ohvriterohkeimat põlengut Regi hooldekodus nõudis opositsioon heaoluminister Dagnija Stake tagasiastumist. Haridusminister Baiba Rivžale on aga saadetud 6000 õpetaja allkirjaga petitsioon, milles nõutakse palgatõusu. Kuna inflatsioon on 8,9 protsenti aastas, on avalikus sektoris töötavate inimeste palgad muutunud naeruväärseks ja pedagoogid on ähvardanud streigiga.
•• Ka parlamendi esimehe kõned on tekitanud küsitavusi – Indulis Emsis otsib kõikjalt Sorose ja rahvusvahelise finantskapitali vandenõud Läti vastu.