Läti on valmis Venemaaga kiirelt piirilepingut sõlmima
09. jaanuar 2007
Autor: Veiko Spolitis
Liikvele on läinud kuuldused, et Läti-Vene piirileping võidakse sõlmida aasta esimesel poolel, kusjuures Läti on loobumas ühepoolsest deklaratsioonist.
Läti infoagentuur LETA teatas juba 2. jaanuaril, et pärast peaminister Aigars Kalvitise naasmist puhkuselt võidakse Läti-Vene piirilepingu projekt suunata aruteluks parlamendi erakorralisele istungile. Seejärel võiksid valitsusparteidesse kuuluvad rahvaesindajad paluda valitsusel lepingule alla kirjutada, et see siis lõpuks parlamenti ratifitseerimisele saata.
Ametlikult aga ei kinnita sellist infot praegu ei peaministri, välisministri ega presidendi esindajad.
Välisministri pressisekretär on küll teatanud, et arutelu piirilepingu üle on kavandatud jaanuari lõppu. Läti Moskva-saadik Andris Teikmanis väitis, et leping parandaks riikidevahelisi suhteid ja selle võiks tema sõnul sõlmida tänavuse aasta esimesel poolel. Teikmanise kolleeg, Venemaa Riia-saadik Viktor Kalužni, on juba varem teatanud, et piirileping võidakse ilma täiendava deklaratsioonita sõlmida juba 2007. aasta veebruaris.
Aluseks EL-i liitumisleping
2005. aastal valminud piirileping pingestas kahe riigi suhteid pärast seda, kui Läti välisminister lisas just enne lepingu allkirjastamist sellele Läti-poolse deklaratsiooni, viidates Läti riigi õiguslikule järjepidevusele, mis tuleneb 1920. aasta põhiseadusest ning sätestab, et ka praegune Venemaa Põtalovo (Abrene) piirkond on Lätimaa lahutamatu osa. See deklaratsioon mõjus külma dušina president Vaira Vike-Freibergale, kes oli välismaal selgitustööd teinud ja rõhutanud, et Lätil ei ole territoriaalseid nõudmisi ühegi riigi suhtes.
Nüüd soovib Läti valitsus võtta õigusjärgluse aluseks Läti ja Euroopa Liidu liitumislepingu, milles on EL-i tulevaseks idapiiriks nimetatud Läti-Vene praegust kontrolljoont. Seega, juhul kui praegust EL-i idapiiri peaks mingil põhjusel muudetama, peaks sellega nõustuma ka ühenduse ülejäänud liikmesriigid. Samas jäetakse neile parlamendiliikmetele, kes on Põtalovo Venemaale “loovutamise” vastu, võimalus kaevata leping konstitutsioonikohtusse.
Piirilepingu teema tõi erimeelsused välja juba eelmisel aastal valimiskampaania ajal. Praegu valitsusse kuuluv partei Isamaa on selgelt välja öelnud, et ei poolda Põtalovost loobumist. Valitsusliidu juhterakonnad Rahvapartei ja Esimene Partei on aga toetanud Läti-Vene suhete normaliseerimist. Esimene Partei lubas valimiskampaania ajal alustada Riia-Moskva kiirtee ehitamist ja praeguseks on kuluaarides kuulda ka partei ühinemisläbirääkimistest opositsioonis oleva vene valijaskonda esindava Kooskõla Keskusega.
Uus Aeg, suurim opositsioonipartei parlamendis, peab aga vajalikuks piirilepingu üle tõsiste debattide pidamist.
Veiko Spolitis on politoloog ja Riia Stradinsi ülikooli õppejõud.
Kellel on Lätis lepingust kasu?
•• Kuna Läti-Vene piirilepingu ümber on üsnagi palju segadust, on päevakorda kerkinud küsimus, kellele on lepingu kiire sõlmimine kasulik.
•• Läti huvidest lähtudes tuleks esiteks mainida soovi lahendada küllalt kiiresti Läti riikluse üks põhiküsimusi, mida piirilepingu sõlmimine Venemaaga kindlasti on.
•• Teiseks soovib viimase 15 aasta jooksul üsna muutumatuna püsinud poliitiline eliit säilitada status quo’d ning rahva seas usaldamatust pälvinud valitsus, parlament ja erakonnad tahavad piirilepinguga oma mundrit puhastada. Rahulolu nende kolme institutsiooniga on Lätis madalam kui EL-is keskmiselt.
•• Kolmandaks ei saa välistada nii president Vaira Vike-Freiberga soovi haarata endale ametiaja lõpuks piirilepingu loorberid kui ka Venemaaga mahukamat kaubavahetust ihkavate huvigruppide mõju Läti parlamendi liikmetele.
•• Lõppude lõpuks on aga Venemaa see, kellele piirilepingu sõlmimine Eesti ja Lätiga on üheks eeltingimuseks viisavabaduse saavutamiseks Euroopa Liiduga.
No comments:
Post a Comment