Läti stabiilsus ei välista poliitika musta raha
19. detsember 2006
Autor: Veiko Spolitis
15 aastat pärast taasiseseisvumist on Lätit koos Eesti ja Leeduga esitletud kui edukaid ja majanduses kiireid edusamme tegevaid üleminekuriike.
NATO tippkohtumise aegu sattus Läti hetkeks maailma massiteabevahendite keskmesse ning nii NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kui ka USA president George W. Bush tõstsid oma kõnedes mitu korda Lätit esile kui positiivset näidet demokraatlikult muutunud riigist.
Et suuta NATO transatlantilisse areaali ja sellest väljapoole jäävates missioonides osaleda, pole tähtis ainult sõjaline varustus või sõjaväe allutamine tsiviilkontrollile, vaid üha enam see, et NATO liikmesriikides valitseks liberaaldemokraatlik kord ja nende haldussüsteem oleks läbipaistev.
Kesk-Euroopa riikidele mitteomaselt jätkab Lätis pärast parlamendivalimisi senine koalitsioon, veidi täiendatult, kuid endiselt Aigars Kalvitise juhituna. Sarnaselt Eesti ja Leeduga iseloomustab Lätitki kiire majanduskasv ja sellest tulenev heaolu tõus. Siiski on kiirele majanduskasvule järgnenud ka inflatsiooni tõus ja tööjõu dramaatiline äravool.
Kolmandate isikute valimised
Enne valimisi moodustas Läti valitsuse Rahvaerakonna, Esimese Partei ning Roheliste ja Põllumeeste Liidu vähemusliit. Valimistulemused näitasid, et valitsusliidu kolm erakonda saavutasid 51-häälelise ülekaalu 100-liikmelises Läti parlamendis. Valitsuse stabiilsuse tagamiseks võeti valitsuskoalitsiooni ka valimistel napilt viie protsendi künnise ületanud isamaalased.
Läti valimisseadus sätestab, et erakonnad ei tohi valimiskampaaniaks kulutada rohkem kui neli krooni valija kohta (kokku 6,2 miljonit krooni). Partei Uus Aeg kulutaski kuus miljonit, samas kui Rahvaerakond kulutas ametlikult 4,3 miljonit ja Esimene Partei vaid 256 000 krooni.
Samas raiskas peaminister Kalvitise büroo endise juhataja Jurgis Liepnieksi mittetulunduslik organisatsioon Sõnaõiguse Eest valimiskampaania tarvis 11 miljonit krooni ja Esimese Partei juhi Ainars Slesersi äripartneri loodud organisatsioon Päikese Poole 6,6 miljonit krooni.
Valimisläve mitte ületanud Uued Demokraadid kaebasid kolmandate isikute rahastatud Rahvaerakonna ja Esimese Partei kohtusse. 6. detsembril tegi ülemkohus otsuse, et kolmandate isikute rahastatud valimiskampaania oli küll seadusvastane, kui siiski ei saa pidada oktoobris toimunud valimisi kehtetuks, kuna esitatud faktid ei tõesta, et kolmandate isikute kampaaniad oleksid oluliselt mõjutanud inimeste valikuid.
Rahvaerakond ning Roheliste ja Põllumeeste Liit on aga täiesti erineval arvamusel haldusterritoriaalse reformi läbiviimise põhimõtetes. Lisaks on viimaste esindaja peaminister Kalvitis teatanud, et tema erakond pooldab nii kohustusliku tulude deklareerimise süsteemi sisseseadmist kui ka õiguskantsleri institutsiooni loomist 2007. aastal.
Veiko Spolitis on politoloog ja Riia Stradinsi ülikooli õppejõud.
Presidendivahetus läheneb
•• Küllap tulevad koalitsioonipartnerite erimeelsused muuhulgas esile ka tulevastel presidendivalimistel. Põhiseadus sätestab, et presidendi valib parlament. See peaks toimuma tuleva aasta mais. Eesti ja Läti presidendi võimupiirid on üsna sarnased, kuigi mõlema presidendiinstitutsiooni vahel esineb erinevusi.
•• Väikestele erinevustele vaatamata on juba praegu võimalik ennustada, et Läti sarnaneb Eestiga kas või selle poolest, et sarnaselt Lennart Merile on Vaira Vike-Freiberga seadnud oma mantlipärijale kõrged ametistandardid. Erakondlik sõltumatus väikestes riikides on peaaegu võimatu, praeguseks on aga siiski esitatud kolm erakonnavälist kandidaati.
•• Need on Läti ülikooli politoloogiaprofessor ja president Vike-Freiberga soosikuks peetav Zanete Ozolina, endine Läti saadik USA-s Ojars Kalnins ja praegune Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs.
•• Rahvaerakond teatas algul kavatsusest toetada presidendina praegust välisministrit Artis Pabriksit, kuid on nüüdseks üldse loobunud oma kandidaati avalikult välja käimast.
•• Mitmed vaatlejad on sobilikumaks presidendikandidaadiks pidanud endist Läti eurovolinikku Sandra Kalnietet, kuid tema erakonna Uus Aeg opositsioonis olek ei anna talle suuri lootusi.
•• Kaheksa aastat tagasi oli Vike-Freiberga sotsiaaldemokraatide üllatuskandidaat, seekord võib selliseks üllatuseks pidada akadeemik Janis Stradinšit.
•• Vaatamata sellele, kes saab tulevaseks Läti presidendiks, on Läti sisepoliitikas piisavalt palju olulisi väljakutseid, mille
No comments:
Post a Comment