Mitu tuhat valitsuses pettunud lätlast takistas seimi saadikute teed tööle
19.10.2007 00:01Vahur Koorits, Postimees Evelyn Kaldoja, Postimees
Viha lokkava korruptsiooni, semupoliitika, oligarhide võimutsemise ja valitsejate ülbuse vastu tõid seni ükskõiksena püsinud lätlased tänavatele peaminister Aigars Kalvitise valitsust kõigutama. «Zatlers, saada seim laiali!», «Rahvaerakond on katastroof» ja «Tagane, õnnetu valitsus!», teatasid loosungid kella kaheksa ajal hommikul parlamendi juures seisnud umbes 5000 meeleavaldaja käes. Nad avaldasid meelt valitsuse otsuse vastu vallandada korruptsioonitõrje büroo juht Aleksejs Loskutovs.
Protestijate ridades seisid teiste seas ka mitmed populistliku opositsioonierakonda Uus Aeg kuuluvad poliitikud – näiteks endine peaminister Einars Repse. Selleks, et parlamendisaadikud tööle pääseksid, läks vaja kümnete politseinike jõupingutusi.
Tagasi aastas 1991
Meeleavaldusel käinud Riia Stradinsi ülikooli politoloogiaõppejõud Veiko Spolitis märkis Postimehele, et enamiku intelligentsi ja opositsioonierakondade täielik eiramine on viinud tagasi 1991. aasta algseisu, kus inimesed näevad, et riik varastatakse neilt nina eest ära.
Spolitise sõnul on päevapoliitiline märk juba see, kui USA saadik pidi esinema ja lätlastele selgitama, et nad ei tohi eirata väärtusi, tänu millele nad saavad olla ELi ja NATO liikmed lihtsalt kolme oligarhi pärast, kes parteides niite tõmbavad.
See näitab, et tavalised diplomaatilised kanalid on end juba ammendanud.
Jutud sellest, et USA suursaadik Catherine Todd Bailey kavatseb teisipäeval Riias Läti Ülikooli aulas esineda üsna karmisõnalise kõnega Läti poliitilisest olukorrast, hakkasid ringlema juba eelmise nädala lõpus.
See tähendas, et teisipäeval oli juba mõnda aega enne kõne algust aula nii täis, et turvamehed lasksid algse idee kohaselt ennekõike tudengitele mõeldud ettekannet kuulama vaid kutsetega inimesi.
Kohale saabunud diplomaatilise korpuse esindajate, poliitikute, ühiskonnateadlaste ja tudengite ees rullus lahti kõne, mille sarnast lätlased pärast taasiseseisvumist lääneriigi diplomaatidelt kuulnud polnud.
«Nüüd, vaid kolm aastat pärast ELi ja NATOga liitumist, leiab Läti end olulisest ajaloolisest sõlmpunktist. Mis saab olema tema tulevikutee?» küsis saadik. «Kas Läti jätkab reformide ja õigusriigi tugevdamise teel, suurendab läbipaistvust ning arendab end edasi vaba ja demokraatliku riigina?»
«Või otsustab Läti, turvaliselt ELis ja NATOs, et on raske töö ära teinud, ja laseb riigil saada üksikute inimeste mänguväljakuks, kuhu need suunduvad enda ja oma sõprade taskuid täitma?» jätkas Todd Bailey.
Saadik tõi ka konkreetseid näiteid asjadest, mis tema arvates ei peegelda just lätlaste ja ameeriklaste sarnaseid väärtushinnanguid.
Poliitilised grupeeringud
«Katsed täita kohtuid kohtunikega, «kes teavad, mida teha», püüded muuta julgeolekuteenistusi puudutavad seadused selliseks, et nende operatsioonidesse on võimalik rohkem poliitiliselt sekkuda,» loetles ta, «avalikud kampaaniad selleks, et diskrediteerida justiitssüsteemi ja õigusriiki.»
Todd Bailey märkis ka seda, et ta soovitab praegu USA firmadel Lätisse investeerida tänu selle suurepärasele ärikliimale ja headele tulevikuväljavaadetele.
Samas hoiatas ta, et peab vastama küsimustele ka selle kohta, kas investeeringud on kaitstud ja kas Lätis äri ajamine tähendab pidevat altkäemaksude andmist ning kas seal on toimiv õigusriik.
Saadiku sõnu selle kohta, kuidas Läti poliitikutele jagavad juhtnööre «valimata ametnikud pilvedest või merelt» tõlgendas Läti meedia viidetena vastavalt Rahvaerakonna ühele juhtpoliitikule Andris Skelele ja sadamalinna Ventspilsi meerile Aivars Lembergsile, kes on praegu korruptsioonisüüdistuse tõttu koduarestis.
«Lätis peame rääkima oligarhide parteidest, mis on turu omavahel ära jaganud» selgitas Spolitis. «Ühelt poolt võime rääkida Ventspilsi grupeeringust, teiselt poolt endise peaministri Skele grupeeringust ja sellele lisaks kolmanda väiksema oligarhi, praeguse transpordiministri Ainars Slesersi grupeeringust.»
Spolitise hinnangul süvendavad kriisi mitmed asjaolud, mis takistasid rahval riigi tegevuse vastu protesteerida. Näiteks loodi Lätis õiguskantsleri institutsioon alles sel kevadel ning kodanike sekkumine otsustetegemisse on siiani olnud harv.
«Ei olnud võimalik riigi toimimise vastu apelleerida. Kõik need asjad on jäänud Lätis tegemata ja nüüd valguvad nad päevavalgele ja tekitavad praegust revolutsioonilist olukorda,» lahkas Spolitis.
Diplomaadi sirgjoonelisus
Läti Ülikooli politoloogiadotsent Janis Ikstens tunnistas Postimehele, et kuigi ta ei tunne diplomaatilist protokolli nii hästi, et otsustada, kas Todd Bailey kõne oli midagi sobimatut või ei, oli saadiku sõnum vaieldamatult väga tõsine.
«See näitab ka seda, et USA saatkond on ammendanud tavalised diplomaatilised võtted – inimeste lõunale või õhtusöögile kutsumine, nendega rääkimise,» nentis Ikstens. «Sest me pole midagi sellist enne kogenud. See oli esimene kord, kui USA või üldse mõne lääneriigi suursaadik nii avameelseks muutus. Lääneriigid on tavaliselt madalat profiili hoidnud.»
Poliitikateadlane tõdes, et Vene saadikute puhul on selliseid väljaütlemisi küll kuuldud, aga neile ei pöörata nii väga tähelepanu.
Läti välisminister Artis Pabriks väitis pärast suursaadiku kõnet uudisteagentuurile LETA, et Todd Bailey kõne oli sõbralik, avatud ja vabariiklikus vaimus. Küsimusele, miks ükski valitsuse liige pilgeni täis aulasse saadiku juba varem kõmu tekitanud kõnet kuulama ei jõudnud, vastas Pabriks sõnadega: «See oli igaühe isiklik vaba valik.»
Ikstensi hinnangul on Läti poliitika märkimisväärselt alla käinud just viimase aasta jooksul, pärast mullu oktoobrikuus toimunud valimisi.
Ühe näitena tõi Ikstens pärast valimisi kohtusse jõudnud vaidlused. «Kohus tegi ühe väga veidra käigu ja ma ei oska seda muudmoodi nimetada kui poliitiliseks otsuseks,» jutustas politoloog. «Põhimõtteliselt öeldi, et tundub küll, et kaks erakonda on ületanud kulupiiri, kuid valimistulemusi ei pea tühistama, sest pole näha, et need rikkumised oleksid valimistulemusi mõjutanud.»
Üks neist parteidest, mille tulemusi Eesti rahas ligi 11 miljoni krooni suurused ülekulutused kohtu hinnangul ei mõjutanud, oli valimised võitnud Rahvaerakond.
Ikstensi sõnul oli see esimeseks väga halvaks signaaliks otse pärast valimisi. «Pärast seda nägime katset määrata ombudsman’i kohale üht väga ebasobivat kandidaati, kes kukkus läbi,» jätkas ta. «Ja siis valiti konstitutsioonikohtusse paar väga kummalist inimest. Siis tulid avalikuks need kurikuulsad telefonivestlused. Ja nüüd näeme me Loskutovsi afääri.»
Põhimõtteliselt on kõik juhtunud vaid ühe aasta jooksul. «On palju asju, mille pärast tuleb muret tunda,» nentis Ikstens. «Loomulikult toimuvad kolme aasta pärast valimised, aga seni...»
Spolitise sõnul ootavad lätlased nüüd peaministrit. «Võib-olla astub ta juba homme tagasi. Tundub, et ka koalitsioonis on lahkarvamusi, kas ta peaks tagasi astuma või ei» sõnas ta. «Tundub, et enamus on arvamusel, et Kalvitis on ka neile endile ja nende hüvede säilimisele liiga suureks probleemiks. Kui mitte homme, siis esmaspäeval astub valitsus kindlasti tagasi.»
Kalvitis sõitis koju
Eile Portugalis Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikul tippkohtumisel viibinud Kalvitis otsustas visiidi pooleli jätta ning kodumaale naasta. Samas teatas ta ka seda, et kui parlament tuleval nädalal Loskutovsi ametist ei vabasta, astub tema tagasi.
Spolitise sõnul paistab praegu, et Loskutovs jääb ametisse. «Kui mitte, siis see toob kindlasti kaasa rahvamasside väga laialdased tänavateletulemised,» pakkus ta.
Läti parlament arutab Loskutovsi vallandamise soovi järgmisel nädalal, president Zatlers märkis, et sellest kujuneb ühtlasi ka valitsuse usaldushääletus.
©1995-2007 Postimees
1 comment:
vaja kontrollida:)
Post a Comment